Wednesday, April 9, 2014
Kunst on kunstis kunsti näha :)
Nii nii tore oli käia näitustel ja tahaks veel mõnest kunstnikust kirjutada :)
Aga veel toredam on see, et minu silmaring on jälle laiem ning tean nüüd rohkem kunstnikest ja maalidest... väga tore ülesanne oli :)
August Weizenberg
Soovisin kirjutada ka ühest skulptorist ning valisin August Weizenbergi, kuna tema oli Eesti skultuuri looja. Weizenberg sündis 6. aprillil 1837. aastal Võrumaal ning suri 22. novembril 1921. aastal Tallinnas. Ta oli õppinud tisleri õpipoisina, siis läks õppima Preisi Kunstiakadeemiasse puunikerduse eriala ning lõpuks täiendas ennast veel Müncheni Kunstiakadeemias.
Tema üks kõige tuntum on kindlasti Linda kuju, mille ta valmistas 1880. aastal marmorist (ent nüüd on see kuju pronksist 1920).
Mina tutvusin lähemalt selle skulptoriga Kumus, enne olin kuulnud temast ja teadsin mõnda tema tööd, mis on siiski liiga vähe ja see veidi piinlik lausa.
Kumus olid üleval mõned tema tööd marmorist:
Tema üks kõige tuntum on kindlasti Linda kuju, mille ta valmistas 1880. aastal marmorist (ent nüüd on see kuju pronksist 1920).
Mina tutvusin lähemalt selle skulptoriga Kumus, enne olin kuulnud temast ja teadsin mõnda tema tööd, mis on siiski liiga vähe ja see veidi piinlik lausa.
Kumus olid üleval mõned tema tööd marmorist:
Lydia Koidula
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Dr Ferdinand Johann Wiedemann
Anna Haava
Kumus nägin ka Weizenbergi Koit ja Hämariku aga kahjuks pilti ei teinud neist..
Aga nüüd on põhjust tagasi minna ja neid veel imetleda :)
Evald Okas
Kumu kunstimuuseumi külastades nägin ka mitmeid Evald Okase maale, kuid veel enam olen tema töid imetlenud Haapsalus Evald Okase muuseumis, kus olen korduvalt käinud.
Lisaks Okase maalidele on muuseumis igal suvel uued näitused ja seetõttu on alati põhjust seda uuesti külastata :).
Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik ja graafik, kes suri 30. aprillil 2011. aastal. Ta lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaalieriala kiitusega ning läks õppima maalikunsti Riigi Kõrgemasse Kunstikooli, mille ajal hakkas ta juhendama Kunsttööstuskoolis aktiklassi.
Varem, kui ma noorem olin, ei meeldinud mulle Okase kunst eriti, kuna tal on väga palju akti maale. Kuid nüüd oskan neid rohkem hinnata ja tähelepanna emotsioone, mida püütakse edasi kanda. Kumu püsiekspositsioonil olid paar portreed ning maale loodusest.
Lisaks Okase maalidele on muuseumis igal suvel uued näitused ja seetõttu on alati põhjust seda uuesti külastata :).
Evald Okas on sündinud 28. novembril 1915. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik ja graafik, kes suri 30. aprillil 2011. aastal. Ta lõpetas Riigi Kunsttööstuskooli dekoratiivmaalieriala kiitusega ning läks õppima maalikunsti Riigi Kõrgemasse Kunstikooli, mille ajal hakkas ta juhendama Kunsttööstuskoolis aktiklassi.
Varem, kui ma noorem olin, ei meeldinud mulle Okase kunst eriti, kuna tal on väga palju akti maale. Kuid nüüd oskan neid rohkem hinnata ja tähelepanna emotsioone, mida püütakse edasi kanda. Kumu püsiekspositsioonil olid paar portreed ning maale loodusest.
Mulle meeldib Okase värvi kasutus ja tema maalimis oskus, ta loob sellise erilise emotsiooni ning tema pildid on väga tõetruud. Olen kindel, et õige varsti külastan jälle Evald Okase muuseumi ning naudin tema kunstiannet :)
Ilon Wiklandi Iloni Imedemaa
Kõige vahvam ja minu lemmikum muuseum, mida ma külastasin oli Ilon Wiklandi teemakeskus Iloni Imedemaa. Ilon Wiklandi muuseum asub Haapsalus.
Ilon Wikland (sünninimega Maire-Ilon Pääbo) on sündinud 5. veebruaril 1930. aastal Tartus. Ilon veetis oma lapsepõlve Haapsalus vanaema juures (sellest on ta ka raamatu kirjutanud, mis on väga armas ja hea lasteraamat), kooliteed alustas ta Tallinnas, kuid vahepeal õppis ka Haapsalu 1. algkoolis. Ilon Wikland põgenes Rootsi ning seal kohtus ta Astrid Lingreniga, kellega algas pikk koostöö.
1. juulil 2009. aastal avati Haapsalus Läänemaa Muuseumis Ilon Wiklandile pühendatud teemakeskus Iloni Imedemaa.
Väiksematele külastajatele oli kindlasti kõige huvitavam vaatamisväärsus Karlssoni tuba. Minu jaoks aga imeline köök ja aed ning üldse terve see maja (kunagi oli selles majas perekonnabüroo, kus minu vanemad abiellusid).
Köök Iloni Imedemaal
Lisaks imeilusale mööblile ja tubade kujundusele nägin seal Ilon Wiklandi maalitud pilte, mis illustreerivad tema ja Astrid Lindgreni raamatuid.
Suvel on teemakeskuses veelgi huvitavam, kuna väljas on väikesed töötoad ja üsna tihti käivad etendatakse nädalavahetustel hoovis mõni vahva lasteetendus. Eelmisel suvel etendati näiteks Madlikest.
Iloni Imedemaa leht, kust leiab lisa informatsiooni: http://www.ilon.ee/
Ants Laikmaa
Külastasin mõned nädalad tagasi Ants Laikmaa majamuuseumi, mis asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas Kadarbiku külas. Mulle väga meeldis sealne kodune õhkkond ja armas tädi, kes juhatas meid lahkesti muuseumi.
Ants Laikmaa on sündinud 5. mail 1866. aastal Arastes ja surnud 19. novembril 1942. aastal Taeblas.
Ta oli Eesti maalikuntsnik. Enne nimede eestistamist kandis Laikmaa nime Ants Laipmaa. Joonistamist õppis ta esmalt Theodor Albert Sprengeli ateljees ning hiljem proovis ta sisse saada Peterburi Keiserliku Kunstide Akadeemiasse, kuid selleks oli tal liiga vähe teadmisi. Pärast iseseisvat õppimist Venemaal, saatis ta oma tööd Saksamaa Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kuhu ta ka õppima sai asuda. Laikmaa töötas ja reisis mööda Euroopat ja lõpuks suundus tagasi kodumaale ning läks elama Haapsallu, kus ta lõpetas oma esimese suurema töö- Pärnu-Jaagupi kiriku altarimaali.
Ants Laikmaa on sündinud 5. mail 1866. aastal Arastes ja surnud 19. novembril 1942. aastal Taeblas.
Ta oli Eesti maalikuntsnik. Enne nimede eestistamist kandis Laikmaa nime Ants Laipmaa. Joonistamist õppis ta esmalt Theodor Albert Sprengeli ateljees ning hiljem proovis ta sisse saada Peterburi Keiserliku Kunstide Akadeemiasse, kuid selleks oli tal liiga vähe teadmisi. Pärast iseseisvat õppimist Venemaal, saatis ta oma tööd Saksamaa Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse, kuhu ta ka õppima sai asuda. Laikmaa töötas ja reisis mööda Euroopat ja lõpuks suundus tagasi kodumaale ning läks elama Haapsallu, kus ta lõpetas oma esimese suurema töö- Pärnu-Jaagupi kiriku altarimaali.
Kõige meeldejäävamad pildid panen ka siia ülesse :)
Marie Under
Lydia Koidula
Talutüdruku portree
Varakevadine maastik. Läänemaa motiiv
Mari Raamoti portree
Kahjuks ei saa midagi väga originaalset siia piltidest lisada, kuna pildistada maale seal väga ei tohtinud ning kõige suurem probleem minu jaoks oli väga halb varustatus ehk siis polnud paraku millegagi pildistada neid võrratuid maale..
Majamuuseumis nägin väga huvitavaid maale, lisaks tema enda püsinäitusele, on üsna tihti Laikmaa muuseumis ka teiste kunstnike näituseid.
Kui kunagi kellegil on Läänemaa poole asja siis oleks tore, kui astuksite sellest väga hubasest ja kenast muuseumist läbi, sest see on tõsine elamus. Olen ka varem Laikmaa majamuuseumis käinud (kuna mu maakodu on selle lähedal) ning kindlasti külastan seda veel ja veel :)
Lepo Mikko
5. aprillil külastasin Kumu kunstimuuseumis, kus saab nautida Lepo Mikko eriilmelist kunstinäitust. Näituse kuraator on Anu Liivak, kujundajad Juta Lember ja Tiit Pääsuke ning graafiline kujundaja Tiit Jürna.
Lepo Mikko, kodaniku nimega Leonid Mikk, on sündinud 7. detsembril 1911. aastal Tuhalaane vallas. Lepo Mikko suri 6. detsembril 1978. aastal Tallinnas.
Ta oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog.
Mikko õppis Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali eriala ning Tartus Pallase kunstikoolis maalimist.
Pedgoogina töötas ta Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja ka ERKI-s maaliõppejõuna.
Lepo Mikko oli üks silmapaistvamaid sõjajärgse modernismi esindajaid. Tema maalidel on kujutatud Eesti loodust ning Nõukogude Eesti ühiskonda.
Lisaks kaunile loodusele ja Eesti ühiskonnale maalis Mikko ka palju erinevaid natüürmorte.
Mulle meeldis väga Lepo Mikko mitmekesisus. Näitusel nägin tema maalides mitmeid erinevaid perioode. Väga meeldis tema maalimise algusperiood, kuna siis maalis ta rohkem maastike ning Eesti elu.
Näitusel oli käsitletud mitut teemat: ühiskond, loodus, eluta loodus, perekond, fantaasia ning muud joonistused ja akvarelli pildid. Soovitaksin ka teistel kindlasti seda vaatama minna :).
Näitust saab väisata kuni 19. aprillini 2014.
Väike video Kumus olevast näitusest:https://www.youtube.com/watch?v=_4J_o_6j8w4
Lepo Mikko, kodaniku nimega Leonid Mikk, on sündinud 7. detsembril 1911. aastal Tuhalaane vallas. Lepo Mikko suri 6. detsembril 1978. aastal Tallinnas.
Ta oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog.
Mikko õppis Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis dekoratsioonimaali eriala ning Tartus Pallase kunstikoolis maalimist.
Pedgoogina töötas ta Konrad Mäe nimelises Riigi Kõrgemas Kunstikoolis ja ka ERKI-s maaliõppejõuna.
Lepo Mikko oli üks silmapaistvamaid sõjajärgse modernismi esindajaid. Tema maalidel on kujutatud Eesti loodust ning Nõukogude Eesti ühiskonda.
"Heinalised"
"Lambapesijad"
"Karksi Ürgorg"
"Kollased lilled"
"Natüürmort viiuliga"
"Natüürmort kalaga"
Mulle meeldis väga Lepo Mikko mitmekesisus. Näitusel nägin tema maalides mitmeid erinevaid perioode. Väga meeldis tema maalimise algusperiood, kuna siis maalis ta rohkem maastike ning Eesti elu.
Näitusel oli käsitletud mitut teemat: ühiskond, loodus, eluta loodus, perekond, fantaasia ning muud joonistused ja akvarelli pildid. Soovitaksin ka teistel kindlasti seda vaatama minna :).
Näitust saab väisata kuni 19. aprillini 2014.
Väike video Kumus olevast näitusest:https://www.youtube.com/watch?v=_4J_o_6j8w4
Subscribe to:
Posts (Atom)